X Meiji 1867 1912.a.

                                                                                       Eelmine    Jaapani kultuuriloost
1867.a pärast restauratsiooni kehtestas edumeelne ja haritud noor keiser Mutsuhito (Meiji) uue korra, mille järgi kogu Jaapan allub keisrikoja korraldustele.
1868.a nimetati Edo Tokyo’ks ja kuulutati rahvuslikuks pealinnaks. Laiendati sidemeid välisriikidega, alustati teaduslikke uuringuid mitmel alal.
1869.a saadeti kõik daimyo’d tagasi oma valdustesse.
1870.a kaotati seisused, samuraide klass lagunes: osa neist lisandus aristokraatiale, osa jäi sõjaväeteenistusse ja osa lisandus tavakodanike hulgale.
1871.a jagati Jaapan prefektuurideks, kehtestati keskne haldussüsteem ja maaeraomandus.
1872.a hakati looma rahvakoole üle kogu maa.
1873.a võeti Euroopa eeskujul kuukalendri asemel kasutusele Gregorianuse kalender.
1889.a kuulutati välja Preisi eeskujul koostatud Meiji konstitutsioon, millega loeti restauratsioon lõppenuks.
1890.a toimus esimene parlamendi istung.
1894-95.a toimus Korea valdamisõiguse pärast Jaapani-Hiina sõda, mis lõppes jaapanlaste võiduga.
1904-05.a toimus Vene-Jaapani sõda, mille põhjuseks oli samuti Korea. Sõda lõppes jälle Jaapani võiduga.
1910.a annekteeris Jaapan Korea.
Kirjanduses toimus 19. sajandi lõpus murrang, hüljati traditsioonilisi anre ja propageeriti Lääne-Euroopa ja Vene romantikuid ja realiste. Väljapaistvamaid tolle aja kirjanikke olid Natsume Soseki (1867-1917.a) ja Mori Ogai (1862-1922.a).
Samuti hakati ka arhitektuuris matkima lääne eeskujusid.
Maalikunst sattus Lääne-Euroopa realismi ja impressionismi mõju alla.
Ikebana ja teetseremoonia elasid pärast Meiji restauratsiooni üle sügavat kriisi, kuid juba sajandi viimastel aastatel hakati neist rääkima kui jaapani kultuuri unikaalsetest esteetilistest nähtustest. Vesternismi vaimustus hakkas kõigil kultuurialadel taanduma.
Jaapani kultuurile on omane hoida au sees kõik, mida eelnenud põlvkonnad on loonud. Seetõttu eksisteerivad sealses kunstis ka kaasajal kõik möödanikus viljeldud stiilid ja anrid.
Üks 20. sajandi I poole saksa japanoloog Otto Kümmel on juhtinud sellele tähelepanu ja lisanud seejuures, et hiinlased vastupidi on tegelenud viimased 1000 aastat ainult sellega, et hävitada kultuuri, mida nad kunagi ise on loonud.

Eelmine    Jaapani kultuuriloost