2. Jaapani rahvus

Rahvus on inimeste ajalooline etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis kujuneb ühise keele, territooriumi, majanduselu, kultuuri, psüühilise laadi ja rahvusliku eneseteaduse alusel.
Esimest korda mainitakse jaapanlasi Hiina kroonikas “Weishi” 3. saj. EKr ja nimetatakse Wa rahvaks. Maad kaugel mere taga, kust tõuseb päike, nimetasid hiinlased “Zi-ben-go” (päike-juur-maa). Lõuna-Hiina keeles loetava “Zi-ben” vaste jaapanikeeles on Nippon.
Jaapani rahvuse pärinemine on vaieldav, on kombeks lugeda seda mitme rassi segunemise tulemuseks. Mitmesuguste rassi tunnuste ja kultuuri järgi on aluseks ainud, keda arvatakse olevat siirdunud saartele Aasia mandrilt eelajaloolisel ajal, kuid oletatakse isegi nende seost europiidse rassiga. Ainude välimus – tegev kehaehitus, tugev karvakasv, sirged silmad ja kollakas nahavärvus (mõju ~ 10%). Alates 4. aastatuhandest eKr tulid Ryukyu saarte kaudu mongolo-malaisia hõimud, kelle välimus – keskmine kehaehitus, suured silmad, tume nahk (mõju ~ 60%). Hiljem, alates 3. saj. EKr  liitus eelmistele veel hiina-mongoli-tunguusi haru (mõju ~ 30%), kelle välimus – sale kehaehitus, mongoliidsed silmad, ovaalne nägu.
Otsustavat osa jaapani rahvuse kujunemisel omab siiski ainu rahvus. Jaapani arhipelaagi eraldas Aasia mandrist kaasaegse nimetusega Jaapani meri, teisel pool laius lõpmatu ookean. Sajandite jooksul jõudsid siia Aasia mandrilt ja saartelt ümberasujad, keda ajas siia nälg, hirm või lihtsalt seiklushimu. Siin nad pidid kohanema, kuna edasiminek itta polnud võimalik.
Juhtivat osa jaapani kultuuri kujunemisel omaski põhirahvus – ainud, millele viitab lingvistika, antropoloogia jne. Kuna migratsioon toimus väga pika aja jooksul aeglaselt, siis omandasid uustulnukad kohaliku elulaadi. Lõunamere saartelt tulnud suguharude mõju on tunda elamutes, riietuses, toidus, mis lähtub vihmasest troopilisest või subtroopilisest kliimast.
Nende erinevate rahvuste segunemisel kujunes välja võrdlemisi ühtlane jaapanlase tüüp. Mehed on väheldase kasvuga, lühikeste jalgade, vähese karvakasvuga kehal ja näol, nahk on tõmmu, juuksed mustad ja siledad, silmad tumedad ja mongoliidse lõikega.
Jaapani rahvus on homogeenne, 99% neist räägib jaapani keelt.

Jaapani lipp hi-no-maru (päikesering) oli kasutusel juba 13. sajandil, kuid ametlikuks standardiks kuulutati 1870.a.
Jaapani hümn “Kimi-ga-yo” ülistab keisri võimu.