Jaapani kultuuriloost

1. Sissejuhatus

Kultuur laiemas mõttes on kõik see, mida inimene loob. Kultuur kitsamas mõttes on vaimne tegevus, mis haarab teadust, kirjandust, kunsti, usku, ideoloogiat. Kultuuri loob ja kasutab inimene, millest tuleneb kolm aspekti: 1) tegevus kultuuriväärtuste loomisel, 2) kultuuriväärtused, 3) tegevus kultuuriväärtuste kasutamisel. Kultuuri loomine toimub nende erinevate külgede vastastikusel seosel. Kultuuriväärtused luuakse ühiskonna või indiviidi nõudmisel ühiskondliku või individuaalse praktilise tegevuse teel sellistest materjalidest ja selliste võimalustega, mis on antud ajastule omased. Kultuuri tuleb mõtestada seoses teda loonud ja tarbinud ühiskonnaga. Olemasoleva kultuuri probleem – see on tema iseloom, struktuur ja osa ühiskonnas, milline teda kasutab, keda see kultuur teenib ja mida ta lõi kasulikku, väärtuslikku ja millise osa sellest peaks üle võtma järeltulev kultuur. Kultuuri tuleb võtta kui oma ajastu produkti.
Kultuuri tarbimine ei piirdu perioodiga, millal ta loodi. Mida suurem on kord loodud kultuuriprodukti väärtus, seda pikem on tema iga. Muutuvad inimesed, kes neid väärtusi loovad, kuid eelneva perioodi kultuur jääb osaks sellest, millest sünnib järgmise epohhi kultuur. Nii sünnivad rahvusliku kultuuri traditsioonid. Seega on kultuuri ajaloo eesmärgiks välja selgitada kultuuri traditsioonid ja selle spetsiifilised jooned.
Kultuur areneb ka rahvusvahelise kultuuri vahetamise teel, teiste riikide ja rahvaste kultuuri mõjul. Jaapani kultuurile on eriti iseloomulik teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, tänu millele on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks. Eriti tugev on Hiina mõju, mis kestis aastasadu. Kuid aeg möödus, see võõramaine kultuur töötati loominguliselt ümber, vastuvõetav osa liitus orgaaniliselt jaapani kultuuriga ja kummalisel kombel jaapani kultuur muutus sellest mõjust veel enam omanäolisemaks. Maalikunsti, arhitektuuris, poeesias, skulptuuris jne. on tunda Hiina mõju, kuid see on allutatud jaapani kultuuri süsteemile.
Pärast II Maailmasõda toimus jaapani kultuuri amerkaniseerimine. Enne sõda aga ülistati jaapani vaimu ja riigikorda kui midagi erilist. Jaapani progressiivsed ajaloolased taotlevad selle kahe äärmuse vahel objektiivset ja tervet suhtumist rahvuslikku kultuuri.

2. Jaapani rahvus

3. Iidsest shinto usundist

4. Jaapani ajaloo perioodid

Primitiivne aeg kuni 3. sajand A.D.

II Yamato 3.sajand kuni 710.a.

III Yamato 3.sajand kuni 710.a.

IV Nara 710 – 794.a.

Heian 794 – 1192.a.

VI Kamakura 1192 – 1333.a.

VII Muromachi 1333 – 1573.a.

VIII Azuchi-Momoyama 1573 – 1603.a.

IX Edo 1603 – 1867.a.

Meiji 1867 – 1912.a.

XI Taisho 1912 – 1926.a.

XII Showa 1926 – 1989.a.

XIII Heisei 1989 –