Raku

16. sajandi esimesel poolel töötas Kyoto lähedal arvatavasti Korea päritolu Ameya abielupaar, mees valmistas katusekive ja tema naine Teirin lihtsaid tarbeesemeid. Oletatakse, et jaapanlased kasutasid ise kvaliteetset savi, kuid korea pottseppadele andsid katuse- ja telliskivide tegemiseks viletsamat, kohalikku suure liivasisaldusega savi. Kuna käis vilgas ehitustegevus, siis oli pottseppadel palju tööd ja nad hakkasid protsessi kiirendamiseks asju kuumalt ahjust välja võtma. Kui see nii oli, siis võib rääkida raku, kui tehnika sünnist.

Ameya pojalt Chojirolt tellis teetseremoonia jaoks vajalikke nõusid Sen-no-Rikyu ise. Chojiro saavutas punaseid ja musti teepiaale valmistades ülima lihtsuse ja täiuslikkuse. Seetõttu peetaksegi Chojiro’t raku esimeseks meistriks, kuigi tema vanemad ka juba tegelesid sellega.

1587. aastal korraldas Toyotomi Hideyoshi Kyotos grandioosse teetseremoonia, kuhu olid kutsutus sammuraid, linnakodanikud ja talupojad. Teetseremoonia kestis 10 päeva. Kuna teenõusid pidi jätkuma kõigile, oli pottseppadel rohkesti tööd.

Shoguni tähelepanu tõstis Rikyu positsiooni ning tegi ka Chojiro nõud eriti hinnaliseks. Pärast Chojiro surma kingiti tema pärijale Jokeile isa mälestuse auks shoguni kuldpitsat raku hieroglüüfiga, mis tähendab, rõõmu, õnne ja rahu. Märk tuleneb Hideyoshi suveresidentsi Jurakudai nimest. Edaspidi tähistas Jokei perekond, tema järglased ja õpilased oma valmistatud esemeid selle märgiga. Kõiki neid tuntakse kui Raku perekonda, kuigi neil võisid olla erinevad nimed. Praegu tegutseb selle perekonna XV põlvkonda kuuluv Kichizaemon XV, kes on sündinud 1949.a, lõpetanud 1973.a Tokyo Kunstiülikooli skulptuuriosakonna ja täiendanud end keraamika alal Itaalias.